Tallinna loomaaia euroopa naaritsaid peetakse hetkel aedikutes, mis ehitati 20 aastat tagasi ning on praeguseks üsna amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. 2018. aasta lõpus algaski uue paljunduskompleksi ehitus. Uus rajatis koosneb viiest moodulist, iga moodul omakorda 20st aedikust. Lisaks on nelja mooduli otsas üks suurem poollooduslik aedik taasasustatavate loomade hoidmiseks ning hoone keskel naaritsahooldajate abiruumid.

Uus paljunduskompleks asub loomaaia külastajate jaoks suletud alal liigikaitse labori juures ning peaks valmima 2019. aasta suveks.

Euroopa naaritsa paljunduskompleksi ehitusplats Tallinna loomaaias

Otsid jõulukingi ideed? Vaata, mida müüakse meie heategevuslikus veebipoes SIIN! Näiteks on seal saadaval vahvaid ja ka praktilisi euroopa naaritsa teemalisi tooteid!

Igaühel on võimalus toetada enda valitud liigi kaitset, tehes annetuse SA Lutreola pangakontole või ostes heategevuslikke tooteid.

SA LUTREOLA
IBAN: EE692200221012181039

Swedbank
Liivalaia 8
15040 Tallinn
SWIFT: HABAEE2X

Selgitusse märgi palun liik, kelle kaitset soovid toetada (euroopa naarits, ninasarvik, irbis e. lumeleopard, amuuri leopard või tiiger)

Sel kevadel toimunud Eesti-Hispaania segapaaride paljundamise tulemusel sündisid Talinna loomaaias viis euroopa naaritsa poega, kellest kaks saadeti septembri lõpus Toledos asuvasse euroopa naaritsate paljunduskeskusesse.

Märtsis, vahetult enne euroopa naaritsate paaritamisperioodi algust, toimus esimest korda Tallinna loomaaia ja Toledos asuva euroopa naaritsa paljunduskeskuse (FIEB – Foundation for the investigation in ethology and biodiversity) vahel emaste loomade vahetus. Eestist saadeti ära kolm ning Hispaaniast saadi vastu samuti kolm naaritsat, eesmärgiga neid kohalike isasloomadega paaritada.

Euroopa naaritsa tehispopulatsioonid on jagatud ida ja lääne asurkonnaks ning loomade paljundamist koordineeritakse vastavalt Eestis ja Hispaanias. Kahe populatsiooni isendeid on seni hoitud eraldi, kuid tulevikus on geneetilise mitmekesisuse suurendamise eesmärgil plaanis kaks eraldiseisnud asurkonda ühendada. Loomade vahetuse eesmärk oligi välja selgitada, kas kahe erineva populatsiooni isendid on võimelised omavahel järglasi saama.

Tallinna toodud Hispaania naaritsatest jäi tiineks kaks ja neil sündis kahepeale kokku viis poega. Hispaaniasse saadetud emaseid naaritsaid paaritada ei õnnestunud, kuid tuleval aastal proovitakse uuesti. Sellele vaatamata saab nüüd olla kindel, et kahe erineva asurkonna isendeid on võimalik omavahel paljundada.

Praeguseks on suve hakul Eesti-Hispaania segapaaridele sündinud naaritsad suureks kasvanud ja 27. septembril sõitsid kaks emast poega Hispaania paljunduskeskusesse. Järgmisel aastal proovitakse seal ka neilt järglasi saada. Ülejäänud Tallinna loomaaias sündinud pojad ja nende emad jäävad esialgu Eestisse.

Euroopa naaritsa aedik Hispaanias

2018. aasta esimene pesakond kontrollitud. Monical on pesakastis 6 väikest naaritsat – kaks poissi ja neli tüdrukut.

Naaritsahakatiste vanemate suhted märtsis olid üsna leiged ja paaritumist keegi ei näinudki. Kokku jäeti nad vaid seetõttu, et Kalev on varem juba ennast tõestanud ja igati korralikult käituv tegelane.  Enamasti jagavad meie loomad pärast edukat paaritumist pesakasti ja veedavad ka järgnevatel päevadel koos aega. Aga nemad istusid kumbki omas pesakastis ja vältisid üksteist. Olime üsna kindlad, et sellest paarist küll asja ei saa. Mõne päeva pärast plaaniti loomad eraldada, kuid kuna Monicalt võetud nõreproovi järgi pidanuks ta olema täisöstruses (parim aeg paaritumiseks), jäeti nad veel üheks ööks kokku. Muidu aktiivne isasloom ei ilmutanud aga emase vastu mingit huvi.  Järgmine päev võeti isane ära, kuna ulukihooldaja sõnul tundus ta olevat emase suhtes agressiivne.

Arvestuslikuks poegimisajaks sai kaks kuupäeva – 14. mai (42 päeva esimesest kokkupanemise päevast) ja 18. mai (arvutatud teise kokkupanemise järgi). Poegade hääli kuulsime oma rõõmuks 16. mail.

Monica 12 päevased pojad. Foto: Kristel Nemvalts

Selleks aastaks on paaride kokkupanemine läbi ja ootame põnevusega, millal esimesed pojad oma olemasolust märku annavad.

2017. aastal paaritati 15 emast, neist kolm, võõrapäraste nimedega Lillet, Leitzaran ja Llucanesa, tulid meile Hispaaniast. Paaripanek läks edukalt, aga kas ka kõigilt järglasi on oodata, selgub selle ja järgneva kuu jooksul.

Kui poegade oletatav sündimise päev (42 päeva pärast paaritumist) on käes, käivad töötajad vargsi pesakasti juures kõrvu kikitamas, lootuses kuulda poegade viginat. Ühtlasi püütakse poegade olemasolule kinnitust leida emaslooma käitumist jälgides. Tavaliselt muutuvad emased siis agressiivsemaks või vastupidi, peidulisemaks.

Tänavu pidanuks esimene pesakond ilmavalgust nägema 7. mail, kuid Phoebe tegutsemise järgi võib arvata, et poegi pole. Kuigi Gerhard ja Phoebe tundusid olevat nagu kokku loodud, võib siiski olla, et 7 aastane Gerhard on järglaste soetamiseks juba liiga vana. Naaritsate eluiga on ca 10 aastat ja viljakaks perioodiks peetakse emastel 1-5, isastel 1-8 aastat. Samas võib alati ette tulla erandeid nii üht kui teistpidi.  Igaks juhuks me Phoebe magamispessa enne nädalat siiski ei vaata.

Viimast pesakonda on oodata 11. juunil.

Tallinna loomaaia esimesele euroopa naaritsa teemalisele joonistusvõistlusele saadeti kokku 131 pilti. Pildid jagati viite vanuserühma ning iga vanuserühma parimad tööd said autasustatud. Võitnud ja äramärgitud töid kasutatakse 2019. aasta kevadel ilmuva heategevusliku kaustiku kujundamisel.

Võitjad

3-4 aastased: Roman Alfjorov

5-6 aastased: Emily Gornischeff

7-8 aastased: Eliise Aus

9-10 aastased: Anastassia Pikkov

11-14 aastased: Meeri Liisu Laanekivi

Äramärgitud tööd

5-6 aastased: Genrih-Makar Gluškov

7-8 aastased: Mihkel Radala

7-8 aastased: Stella Juur

9-10 aastased: Liisa Orutalu

Tallinna loomaaias on Naaritsapäev saamas iga-aastaseks traditsiooniks. Naaritsapäeva korraldatakse alates 2016. aastast aprillikuu eelviimasel nädalavahetusel. Sel aastal jagus tegevusi nii noorematele kui vanematele naaritsasõpradele.

Joonistusvõisltus “Eesti 100 naaritsat” – kuulutati välja loomaaia sajale naaritsale ja Eesti sajandale sünnipäevale pühendatud joonistusvõistluse võitjad

Töötuba väiksematele lastele

Ekskursioonid euroopa naaritsa paljunduskeskusesse

Naaritsaseire– osalejad otsisid antenni abil loomaaia territooriumil ringi jooksvat raadiosaatjaga naaritsamaskotti. Kui naarits üles leiti, tuli ta ka üle mõõta ja kontrollida, kas tal on mikrokiip (kiip tähendab, et loom on loomaaiast pärit).

Töötuba: Mida naarits söönud on? – osalejad otsisid mikroskoobi all naaritsa väljaheidetest üles kõik osad, mis olid nende saakloomast järgi jäänud (nt suled, luud, karvad, soomused jne)

Näitus euroopa naaritsa ex situ ja in situ kaitsetegevustest

Kärplaste mälumäng

Species Conservation Boutique heategevuslik müük (https://pood.lutreola.eu/en/)

muusika: “Sneaky Snitch” Kevin MacLeod (incompetech.com)
Licensed under Creative Commons.

22. aprillil tähistatakse Tallinna loomaaias Naaritsapäeva. Selle päeva raames kuulutame avatuks joonistusvõistluse “Eesti 100 naaritsat”.

Joonistusvõistluse võitja kuulutatakse välja Naaritsapäeval mälumängu eel, pilte ootame 18. aprillini. Pildid palume tuua ümbrikuga loomaaia kassasse või saata postiga aadressile: Tallinna Loomaaed, Ehitajate tee 150, 13522 Tallinn (märksõnaga Naaritsapäev)

Pildi pöördele palume kirjutada autori/autori esindaja kontaktandmed. Võitnud pilti kasutatakse koos autori nimega kevadel ilmuva heategevusliku kaustiku kujundamisel. Pilte hinnatakse viies vanusevahemikus: 3-6 aastased, 7-10 aastased, 11-14 aastased, 15-18 aastased ja 18+ aastased.

Soovitus joonistajale: pilt võiks olla A4 või suuremas formaadis.

Allolevad pildid on joonistatud Hispaania laste poolt.

Ilmuma hakkab euroopa naaritsa liigikaitselise tegevuse ingliskeelne uudiskiri, mis annab lühiülevaate, mida selle äärmiselt ohustatud pisikiskja kaitseks erinevates Euroopa riikides tehakse.

Esimene väljaanne tutvustab lisaks 2017. aastal toimunu kajastamisele ka euroopa naaritsa ja tema kaitse hetkeseisu.

Esimene uudiskiri on kättesaadav siit: European mink Newsletter 2017