16.-18. detsembril Tallinna lauluväljakul toimuval jõululaadal saad aidata kaasa ka haruldaste liikide säilimisele! Otsige meid üles ja kinkige endale või sõbrale vahva loomapildiga kott või pajakinnas!

30 sugulast ja 300 äripartnerit ootavad jõulukaarti? Tee oma lähedasi meeles pidades veel üks heategu ning osta jõulukaardid meilt – keskkonnasäästlikule paberile trükitud kaartidest saadav tulu läheb maailma enimohustatud suure kaslase, amuuri leopardi, kaitsmiseks looduses.

Kahepoolse kaardi hind on 1 euro. Pane oma soov kirja ning võtame sinuga ühendust kättetoimetamise osas.

Iga tellimus on toetus!

Aitäh!

MTÜ PlayFair korraldatud heategevusliku 12 tundi kestnud arvutimängude striimiga koguti amuuri leopardi, maailma ühe enimohustatud kaslase toetuseks looduses märkimisväärsed 1000 eurot! Suur-suur aitäh!

Kogutud toetuse kanname üle amuuri leopardi ja tiigri kaitseorganisatsioonile ALTA (Amur leopard and Tiger Alliance) (www.altaconservation.org)

Tänukirja tublidele toetajatele andis üle Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran.

Osta Tallinna loomaaiast vahva kott!

Kõik kottide müügist laekuv tulu läheb vastava liigi kaitsetegevuste toetamiseks.

Loomaaia meenepoe lahtiolekuajad:

• Talvehooajal november-veebruar 10-15
• Kevad- ja sügishooajal märts-aprill ja september-oktoober 10-17
• Suvehooajal mai-august 10-19

24. augustil käisid naaritsaid külastamas linnalaagri lapsed, kaasas WC paberist valmistatud hiired, mille “kõhtu” pandi kohapeal hakkliha, või metsast korjatud oksad. Kuulati naaritsajuttu ning uuriti, milliseid abivahendeid naaritsate uurimisel ja pidamisel kasutatakse. Sai näha kiipi ja kiibilugejat ning katsuda kui raske on naaritsatele kinnitatav raadiosaatja.

Lõpuks proovisid lapsed kätt ka eluspüügi lõksu ülesseadmisel ning vaatasid, mida loomad oma kingitustega peale hakkavad. Elevust tõi ka Liigikaitse laboris elav kodutuhkur, Euroopa naaritsa sugulane, kellele erinevalt naaritsatest ka pai võis teha.

Sel aastal sündis Tallinna loomaaias 6 pesakonda 33 pojaga (16 isast ja 17 emast) ja Hiiumaal 2 pesakonda 8 pojaga.

Kõige rohkem järglasi oli Riinul ja Donaldil (seitse poega, 4:3 isaste kasuks ehk 4.3 nagu loomaaedade andmestikes loomade sugu kajastatakse.). Kõige vähem oli poegi noorukesel Rapuntslil, kes sai sel kevadel aastaseks. Tema Hiiumaa poollooduslikus aedikus uudistavad maailma kolm särasilmset naaritsahakatist, kaks poissi, üks tüdruk.

Looduses on keskmine pesakonna suurus neli, seega on meie emasloomadel poegi üldjuhul üle loodusliku keskmise (sel aastal 5,1).

Nüüd on ka kõige hiljem (31. mail) sündinud pojad kahekuuseks saamas. Pesast välja tulevad nad esimest korda ligikaudu ühekuusena pärast silmade avanemist. Praeguseks on nad emaga pea ühesuurused, mõned kogukamadki, jooksevad üksteist taga ajades ringi ning naudivad vees sulistamist.

Hiiumaale saadetud Häbelikul poegi ei olnud. 26. juunil lasti ta loodusesse ning 1. juulist alates pesitseb selles aedikus  Nunnu koos oma nelja pojaga

Juulis toodi Hiiumaalt Roograhu sadamast ära Rosin koos kolme looduses sündinud järglasega. Emasloom oli hakanud kohalikust toitlustusasutusest süüa manguma ja virutama, õpetades seda poegadelegi. Restoraniroad võivad naaritsale olla küll mokkamööda, kuid selline käitumine pole ühele korralikule metsloomale sobilik. Kuna sellest kombest võõrutamine on kaheldav, tuli seltskond kokku korjata ja loomaaeda tuua. Loodetavasti saavad nende järeltulevad põlved vabaks lastuna ka maheveise kotlettideta hakkama.

Noored naaritsad Hiiumaal (foto:Tiit Maran)

Sel aastal pandi esimene paar kokku 21. märtsil. Järglasi Saarepiigal ja Rajul kahjuks polnud, küll aga on esimesed pojad käes ja kontrollitud märtsi lõpus Terasega paaritunud Malviinal.

Algselt lootsime sel aastal saada 20 pesakonda, tegelikkuses jääb see arv märksa väiksemaks.

Riinal ja Melissal oli vanust juba üksjagu (vastavalt 8 ja 7), kuid kuna nad olid geneetiliselt olulised loomad ja vanim meil järglasi andnud emane oli 7 aastane, otsustasime siiski proovida. Kahjuks edutult.

Kolm looma saadeti 27. aprillil Hiiumaa aedikutesse, kus nad koos poegadega augustis loodusesse lastakse. Loodame, et „hiidlastele“ saabub nende näol peatset verevärskendust.

Neli märtsis-aprillis tiinestatud naaritsat elavad praegu loomaaia poollooduslikes aedikutes. Eelpool nimetatud Malviinal on viis järglast (2 isast, 3 emast), kes sündisid 11.mail. Teistel on pesakonna suurus veel kindlaks tegemata, kuid suure tõenäosusega on kõigil pisipere olemas.

Ülejäänud potensiaalsed naaritsamammad asuvad tavalistes puurides külastajaile suletud liigikaitse labori territooriumil. Kindlaks on tehtud Mummu poegade arv: 5:1 isaste kasuks.

Roosil poegi polnud. Decini loomaaiast pärit Ales on tegus ja igati tubli isane, aga naaritsa kohta juba üsna auväärses eas (saab mai lõpus 8 aastaseks). Temale järelkasvu ilmselt enam juurde ei tule.

Kolme pesakonna pojad saadetakse suve lõpul pärast eraldamist Zoodyssee’sse Prantsusmaal, kus alustatakse samuti euroopa naaritsate tehistingimustes kasvatamise ja paljundamisega vastavalt euroopa naaritsa paljundusprogrammile, mida koordineerib Tallinna loomaaed.

Mummu 10 päevased pojad