Naaritsate paljunemishooaeg taas käes

Paljunemishooaeg on taas käes.

Seitse emaslooma on oma paarilise leidnud, neli on veel ootel.

Sel aastal Hiiumaale lisa ei saadeta, kuna sealsed naaritsad paljunevad ka ise edukalt. Lisaks loodusesse laskmisele on meie eesmärk säilitada ka tehistingimustes elavate loomade geneetiline mitmekesisus ning vanuseline struktuur. Sel aastal paljundatakse ainult neid naaritsaid,  kelle geenid on loomaaedades vähem esindatud, ehk kellel elusolevaid sugulasi vähe. Paraku on nende hulgas ka palju passiivseid isaseid, kes ei oska (ei taha? ei viitsi?) emasloomale liigiomasel viisil läheneda.

Hea aktiivne isane tavaliselt kudrutab ja üritab igal võimalikul moel emasele ligi pääseda, et teda paaritumiseks kukla tagant haarata. Passiivsed lähevad heal juhul paar korda pesakasti juurde, vaatavad emasega korraks tõtt ja lähevad siis omi asju ajama. Näiteks sööma, ujuma või hoopis kännu alla magama. Mõnikord on isane ka agressiivne ja läheb ilma erilise sissejuhatuseta emasele kallale. Seetõttu tuleb emasele sageli mitut isast tutvustada, enne kui sobiv leitakse.

Mõnikord on ka emasloom närviline või agressiivne, aga aktiivset isast tasub alati hiljem uuesti katsetada. Sel aastal oli näiteks Graatsia esimesel paarituskatsete päeval väga närviline ja stereotüüpne, põlates ära kõik pakutavad kandidaadid. Enamus isastest olid, tõsi küll, ka ise passiivsed, erandiks igati asjakohaselt käituv Diego. Paar päeva hiljem proovisime neid uuesti kokku panna. Siis oli Graatsia nagu välja vahetatud. Niipea kui ta Diegot nägi ja viimane laulu lahti lõi, oli naaritsapiiga võlutult ta kõrval ja õnnelik paarike putkas kudrutades pesakasti omi asju ajama.

Esimest pesakonda on oodata 19. mail. Just siis saab täis 42 päeva esimese paari, Abigaili ja Sandri, kokkupanekust.