2018. a esimesed pojad kontrollitud!

2018. aasta esimene pesakond kontrollitud. Monical on pesakastis 6 väikest naaritsat – kaks poissi ja neli tüdrukut.

Naaritsahakatiste vanemate suhted märtsis olid üsna leiged ja paaritumist keegi ei näinudki. Kokku jäeti nad vaid seetõttu, et Kalev on varem juba ennast tõestanud ja igati korralikult käituv tegelane.  Enamasti jagavad meie loomad pärast edukat paaritumist pesakasti ja veedavad ka järgnevatel päevadel koos aega. Aga nemad istusid kumbki omas pesakastis ja vältisid üksteist. Olime üsna kindlad, et sellest paarist küll asja ei saa. Mõne päeva pärast plaaniti loomad eraldada, kuid kuna Monicalt võetud nõreproovi järgi pidanuks ta olema täisöstruses (parim aeg paaritumiseks), jäeti nad veel üheks ööks kokku. Muidu aktiivne isasloom ei ilmutanud aga emase vastu mingit huvi.  Järgmine päev võeti isane ära, kuna ulukihooldaja sõnul tundus ta olevat emase suhtes agressiivne.

Arvestuslikuks poegimisajaks sai kaks kuupäeva – 14. mai (42 päeva esimesest kokkupanemise päevast) ja 18. mai (arvutatud teise kokkupanemise järgi). Poegade hääli kuulsime oma rõõmuks 16. mail.

 

Monica 12 päevased pojad. Foto: Kristel Nemvalts

 

 

 

 

 

 

 

 


Pesakondade ootel…

Selleks aastaks on paaride kokkupanemine läbi ja ootame põnevusega, millal esimesed pojad oma olemasolust märku annavad.

2017. aastal paaritati 15 emast, neist kolm, võõrapäraste nimedega Lillet, Leitzaran ja Llucanesa, tulid meile Hispaaniast. Paaripanek läks edukalt, aga kas ka kõigilt järglasi on oodata, selgub selle ja järgneva kuu jooksul.

Kui poegade oletatav sündimise päev (42 päeva pärast paaritumist) on käes, käivad töötajad vargsi pesakasti juures kõrvu kikitamas, lootuses kuulda poegade viginat. Ühtlasi püütakse poegade olemasolule kinnitust leida emaslooma käitumist jälgides. Tavaliselt muutuvad emased siis agressiivsemaks või vastupidi, peidulisemaks.

Tänavu pidanuks esimene pesakond ilmavalgust nägema 7. mail, kuid Phoebe tegutsemise järgi võib arvata, et poegi pole. Kuigi Gerhard ja Phoebe tundusid olevat nagu kokku loodud, võib siiski olla, et 7 aastane Gerhard on järglaste soetamiseks juba liiga vana. Naaritsate eluiga on ca 10 aastat ja viljakaks perioodiks peetakse emastel 1-5, isastel 1-8 aastat. Samas võib alati ette tulla erandeid nii üht kui teistpidi.  Igaks juhuks me Phoebe magamispessa enne nädalat siiski ei vaata.

Viimast pesakonda on oodata 11. juunil.

 



Naaritsapäev taas tulekul ja joonistusvõistlus juba alanud!

22. aprillil tähistatakse Tallinna loomaaias Naaritsapäeva. Selle päeva raames kuulutame avatuks joonistusvõistluse “Eesti 100 naaritsat”.

Joonistusvõistluse võitja kuulutatakse välja Naaritsapäeval mälumängu eel, pilte ootame 18. aprillini. Pildid palume tuua ümbrikuga loomaaia kassasse või saata postiga aadressile: Tallinna Loomaaed, Ehitajate tee 150, 13522 Tallinn (märksõnaga Naaritsapäev)

Pildi pöördele palume kirjutada autori/autori esindaja kontaktandmed. Võitnud pilti kasutatakse koos autori nimega kevadel ilmuva heategevusliku kaustiku kujundamisel. Pilte hinnatakse viies vanusevahemikus: 3-6 aastased, 7-10 aastased, 11-14 aastased, 15-18 aastased ja 18+ aastased.

Soovitus joonistajale: pilt võiks olla A4 või suuremas formaadis.

Allolevad pildid on joonistatud Hispaania laste poolt.

 

 



Tallinna loomaaeda saabusid temperamentsed naaritsatüdrukud Hispaaniast

Tallinna loomaaia ja Toledos asuva euroopa naaritsate paljunduskeskuse vahel toimub loomade vahetus, mille eesmärgiks on kahe tehispopulatsiooni isendite omavaheline paaritamine. Loodetavasti sünnivad juba sel suvel elujõulised naaritsapojad, kes annavad selgust sellele, kas eraldatud asurkonnad saab omavahel lähitulevikus liita.

Nii Eestis kui Hispaanias koordineeritakse euroopa naaritsa paljundusprogrammi, kuid sealjuures tegeletakse erinevate populatsioonidega: naaritsa ida ja lääne populatsiooniga. Nagu nimigi viitab, pärinevad esimese asurkonna isendid Ida-Euroopast (peamiselt Venemaalt) ja teise isendid Lääne-Euroopast (Hispaaniast). Üle-Euroopalise euroopa naaritsa paljundusprogrammi (EEP – European Endangered species Program) üheks tulevikueesmärgiks on ühendada kaks tehisasurkonda, kuna lääne populatsiooni isendite vähese arvukuse ja madala geneetilise mitmekesisuse tõttu on selle hääbumisoht suur. Euroopa naaritsa ajaloolise leviku ja geneetiliste uuringute põhjal on kindlaks tehtud, et naaritsa ida ja lääne populatsioonid on varem olnud ühesed, ning neid võiks hallata koos. Seetõttu toimuski Tallinna loomaaia ja FIEB’i (Foundation for the investigation in ethology and biodiversity) koostööprojekti raames sel nädalal emaste naaritsate vahetus. Hispaaniasse saadeti kolm looma ning sealt saabus Tallinna loomaaeda samuti kolm isendit. Kuigi tegemist ei ole erinevate alamliikidega, siis kaua teineteisest lahus olnud sama liigi populatsioonidel võib tekkida ristumisbarjäär.  Vahetuse eesmärgiks ongi välja selgitada, kas erinevad populatsioonid annavad omavahel elujõulisi järglasi. Lisaks viiakse käesoleva projekti raames läbi mõlema tehisasurkonna populatsioonigeneetilised uuringud. Nende uuringute käigus saadakse uuem ülevaade hetkel nendes asurkondades elavate naaritsate geneetilisest seisust.


Amuuri leopardi ja tiigri liigikaitselise tegevuse toetamine

Kui aastal 2016 kogusid Tallinna loomaaed ja SA Lutreola amuuri leopardi ja amuuri tiigri liigikaitselise tegevuse toetuseks 2367,78 eurot, siis 2017. aastal saime nende suurte kaslaste säilimisele looduses kaasa aidata 3312 euroga.

Lisaks neile oleme toetanud ka teravmokk ninasarviku, lumeleopardi, euroopa naaritsa ja lendorava kaitset.  Kui palju koguti 2017. aastal annetusi nende liikide kaitseks ja kuhu see raha saadeti, vaata siit

 

Täname kõiki annetajaid ja meie heategevuslike toodete ostjaid, tänu kellele see võimalikuks sai!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kuidas nende liikide kaitset toetada?

 

 

 

 

 

 




Linnalaagri lapsed naaritsatel külas

Ka sel aastal käisid linnalaagri lapsed naaritsatel külas. Sedakorda toodi külakostiks seest õõnsaks tehtud ja kaunistatud kõrvitsaid, mille sisse peideti kala.

Põnev oli jälgida, kuidas loomad sellele reageerisid. Julgemad tulid kohe uudistama, aremad seirasid algul kaugemalt, mõni eriti ettevaatlik uuris pakutavat alles pärast laste lahkumist.

Toidu kättesaamiseks oli erinevaid strateegiaid: kes lükkas ninaga veerema kuni kaas pealt pudenes, kes kaevas kõrvitsa-alust maad, väiksemaid vilju prooviti hambus ära vedada… Üks valgevunts haaras särje asemel hoopis kaane ja üritas seda pessa vedada.

Naaritsatele jätkus tegutsemislusti tükiks ajaks.

Aitäh linnalaagri lastele ja juhendajatele!