Poegimised 2017. aastal

Esimene pesakond sündis sel aastal 19. mail, viimast ootame 19.juuniks.

Praeguseks on sündinud kokku 13 pesakonda, kindlaks on kindlaks 30 poja olemasolu. 11. juunil kostis piiksumist ka Venla pesast, seega on oodata täiendust.

Kõige suuremad pesakonnad (2) oli kuue, kõige väiksemad (2) ühe pojaga. Sedakorda on tuntav emaste ülekaal. Naaritsapoisse on seni sündinud ainult kümme, ehk kolmandik kõigist poegadest.

Sel aastal sündinud pojad jäävad kõik Tallinna loomaaeda ja Hiiumaale täiendust ei saadeta.

 


Naaritsapäev Tallinna loomaaias

23. aprillil toimus Tallinna Loomaaias järjekordne naaritsapäev, et tutvustada euroopa naaritsat kui ühte ohustatumat pisikiskjat.

Selleks, et looma ka looduses ära tunda, olid keskkonnahariduskeskuse fuajees näituselaual kolm meie looduses esineva väga sarnase pisikiskja topist: mink, euroopa naarits ja tuhkur. Kuigi tuhkur on euroopa naaritsaga lähemalt suguluses, on viimasega sarnasem hoopis mink. Kuid erinevalt “eurooplasest” puudub ameerika naaritsal valge “vunts” ehk ülahuul, mis on looduslikku karva mingil alati pruun.

Samas oli võimalik tutvuda ka naaritsate pidamise ja uurimisega seotud vahenditega. Välja olid pandud naaritsate transpordikastid, rajakaamera, raadiokaelus, mikrokiibid, kiibilugeja jmt. Soovijad võisid proovida kätt eluspüügilõksu üles seadmisel. Lisaks sai soetada endale päevakohaseid suveniire, toetades nii naaritsate kaitset ka rahaliselt.

Asjakohasse loengu pidas ka aastakümneid  euroopa naaritsate uurimisega tegelenud Tiit Maran, kes on alates 2016. aasta sügisest ka loomaaia direktor.

Toimus mitu ekskursiooni liigikaitse laborisse ja naaritsate paljunduskeskusesse, kuhu tavaliselt külastajad ei pääse. Elevust tekitas demonstreeritava isaslooma Terase kudrutamine, kui too teises transpordipuuris näidatavale naaritsapiigale muljet üritas avaldada. Samuti ei jätnud kedagi külmaks liigikaitse labori maskotiks olev kodutuhkur.

Soovijad said käia ka töötoas pabernaaritsat meisterdamas ja raadiosaatjaga loomaaia territooriumil jooksus olevat “naaritsat” otsimas. Kui naarits üles leiti, tuli kontrollida, kas tal on ka mikrokiip olemas. Kiipi otsiti selleks, et kindlaks teha, kas loom on loomaaiast või loodusest pärit. Lõpuks tuli ära mõõta ka naaritsa keha, kõrva, saba ja jala pikkus.

 

 

 

 

 

 

 

 


Naaritsate paljunemishooaeg taas käes

Paljunemishooaeg on taas käes.

Seitse emaslooma on oma paarilise leidnud, neli on veel ootel.

Sel aastal Hiiumaale lisa ei saadeta, kuna sealsed naaritsad paljunevad ka ise edukalt. Lisaks loodusesse laskmisele on meie eesmärk säilitada ka tehistingimustes elavate loomade geneetiline mitmekesisus ning vanuseline struktuur. Sel aastal paljundatakse ainult neid naaritsaid,  kelle geenid on loomaaedades vähem esindatud, ehk kellel elusolevaid sugulasi vähe. Paraku on nende hulgas ka palju passiivseid isaseid, kes ei oska (ei taha? ei viitsi?) emasloomale liigiomasel viisil läheneda.

Hea aktiivne isane tavaliselt kudrutab ja üritab igal võimalikul moel emasele ligi pääseda, et teda paaritumiseks kukla tagant haarata. Passiivsed lähevad heal juhul paar korda pesakasti juurde, vaatavad emasega korraks tõtt ja lähevad siis omi asju ajama. Näiteks sööma, ujuma või hoopis kännu alla magama. Mõnikord on isane ka agressiivne ja läheb ilma erilise sissejuhatuseta emasele kallale. Seetõttu tuleb emasele sageli mitut isast tutvustada, enne kui sobiv leitakse.

Mõnikord on ka emasloom närviline või agressiivne, aga aktiivset isast tasub alati hiljem uuesti katsetada. Sel aastal oli näiteks Graatsia esimesel paarituskatsete päeval väga närviline ja stereotüüpne, põlates ära kõik pakutavad kandidaadid. Enamus isastest olid, tõsi küll, ka ise passiivsed, erandiks igati asjakohaselt käituv Diego. Paar päeva hiljem proovisime neid uuesti kokku panna. Siis oli Graatsia nagu välja vahetatud. Niipea kui ta Diegot nägi ja viimane laulu lahti lõi, oli naaritsapiiga võlutult ta kõrval ja õnnelik paarike putkas kudrutades pesakasti omi asju ajama.

Esimest pesakonda on oodata 19. mail. Just siis saab täis 42 päeva esimese paari, Abigaili ja Sandri, kokkupanekust.

 


JÕULULAADALE!

joululaat-plakat16.-18. detsembril Tallinna lauluväljakul toimuval jõululaadal saad aidata kaasa ka haruldaste liikide säilimisele! Otsige meid üles ja kinkige endale või sõbrale vahva loomapildiga kott või pajakinnas!

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Heategevuslik jõulukaart

kaardi-reklaam30 sugulast ja 300 äripartnerit ootavad jõulukaarti? Tee oma lähedasi meeles pidades veel üks heategu ning osta jõulukaardid meilt – keskkonnasäästlikule paberile trükitud kaartidest saadav tulu läheb maailma enimohustatud suure kaslase, amuuri leopardi, kaitsmiseks looduses.

Kahepoolse kaardi hind on 1 euro. Pane oma soov kirja ning võtame sinuga ühendust kättetoimetamise osas.

Iga tellimus on toetus!

Aitäh!

 


MTÜ PlayFair toetas amuuri leopardi kaitset

MTÜ PlayFair korraldatud heategevusliku 12 tundi kestnud arvutimängude striimiga koguti amuuri leopardi, maailma ühe enimohustatud kaslase toetuseks looduses märkimisväärsed 1000 eurot! Suur-suur aitäh!

Kogutud toetuse kanname üle amuuri leopardi ja tiigri kaitseorganisatsioonile ALTA (Amur leopard and Tiger Alliance) (www.altaconservation.org)

Tänukirja tublidele toetajatele andis üle Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran.

mtu-playfair-amuuri-leopardi-toetaja-2016-vahendatud

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Toeta ohustatud liikide kaitset!

Liigikaitse kotid

Lendorava kotid

 

Osta Tallinna loomaaiast vahva kott!

Kõik kottide müügist laekuv tulu läheb vastava liigi kaitsetegevuste toetamiseks.

 

 

 

 

 

Loomaaia meenepoe lahtiolekuajad:

  • Talvehooajal november-veebruar 10-15
  • Kevad- ja sügishooajal märts-aprill ja september-oktoober 10-17
  • Suvehooajal mai-august 10-19

 

 

 


Linnalaagri lapsed naaritsatel külas

24. augustil käisid naaritsaid külastamas linnalaagri lapsed, kaasas WC paberist valmistatud hiired, mille “kõhtu” pandi kohapeal hakkliha, või metsast korjatud oksad. Kuulati naaritsajuttu ning uuriti, milliseid abivahendeid naaritsate uurimisel ja pidamisel kasutatakse. Sai näha kiipi ja kiibilugejat ning katsuda kui raske on naaritsatele kinnitatav raadiosaatja.

Lõpuks proovisid lapsed kätt ka eluspüügi lõksu ülesseadmisel ning vaatasid, mida loomad oma kingitustega peale hakkavad. Elevust tõi ka Liigikaitse laboris elav kodutuhkur, Euroopa naaritsa sugulane, kellele erinevalt naaritsatest ka pai võis teha.

 

 


2016 pesakonnad

Sel aastal sündis Tallinna loomaaias 6 pesakonda 33 pojaga (16 isast ja 17 emast) ja Hiiumaal 2 pesakonda 8 pojaga.

Kõige rohkem järglasi oli Riinul ja Donaldil (seitse poega, 4:3 isaste kasuks ehk 4.3 nagu loomaaedade andmestikes loomade sugu kajastatakse.). Kõige vähem oli poegi noorukesel Rapuntslil, kes sai sel kevadel aastaseks. Tema Hiiumaa poollooduslikus aedikus uudistavad maailma kolm särasilmset naaritsahakatist, kaks poissi, üks tüdruk.

Looduses on keskmine pesakonna suurus neli, seega on meie emasloomadel poegi üldjuhul üle loodusliku keskmise (sel aastal 5,1).

Nüüd on ka kõige hiljem (31. mail) sündinud pojad kahekuuseks saamas. Pesast välja tulevad nad esimest korda ligikaudu ühekuusena pärast silmade avanemist. Praeguseks on nad emaga pea ühesuurused, mõned kogukamadki, jooksevad üksteist taga ajades ringi ning naudivad vees sulistamist.

Hiiumaale saadetud Häbelikul poegi ei olnud. 26. juunil lasti ta loodusesse ning 1. juulist alates pesitseb selles aedikus  Nunnu koos oma nelja pojaga

Juulis toodi Hiiumaalt Roograhu sadamast ära Rosin koos kolme looduses sündinud järglasega. Emasloom oli hakanud kohalikust toitlustusasutusest süüa manguma ja virutama, õpetades seda poegadelegi. Restoraniroad võivad naaritsale olla küll mokkamööda, kuid selline käitumine pole ühele korralikule metsloomale sobilik. Kuna sellest kombest võõrutamine on kaheldav, tuli seltskond kokku korjata ja loomaaeda tuua. Loodetavasti saavad nende järeltulevad põlved vabaks lastuna ka maheveise kotlettideta hakkama.

 

naaritsapere Hiiumaal 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noored naaritsad Hiiumaal (foto:Tiit Maran)

 

 

 

 


Esimesed pesakonnad kontrollitud

Sel aastal pandi esimene paar kokku 21. märtsil. Järglasi Saarepiigal ja Rajul kahjuks polnud, küll aga on esimesed pojad käes ja kontrollitud märtsi lõpus Terasega paaritunud Malviinal.

Algselt lootsime sel aastal saada 20 pesakonda, tegelikkuses jääb see arv märksa väiksemaks.

Riinal ja Melissal oli vanust juba üksjagu (vastavalt 8 ja 7), kuid kuna nad olid geneetiliselt olulised loomad ja vanim meil järglasi andnud emane oli 7 aastane, otsustasime siiski proovida. Kahjuks edutult.

Kolm looma saadeti 27. aprillil Hiiumaa aedikutesse, kus nad koos poegadega augustis loodusesse lastakse. Loodame, et „hiidlastele“ saabub nende näol peatset verevärskendust.

Neli märtsis-aprillis tiinestatud naaritsat elavad praegu loomaaia poollooduslikes aedikutes. Eelpool nimetatud Malviinal on viis järglast (2 isast, 3 emast), kes sündisid 11.mail. Teistel on pesakonna suurus veel kindlaks tegemata, kuid suure tõenäosusega on kõigil pisipere olemas.

Ülejäänud potensiaalsed naaritsamammad asuvad tavalistes puurides külastajaile suletud liigikaitse labori territooriumil. Kindlaks on tehtud Mummu poegade arv: 5:1 isaste kasuks.

Roosil poegi polnud. Decini loomaaiast pärit Ales on tegus ja igati tubli isane, aga naaritsa kohta juba üsna auväärses eas (saab mai lõpus 8 aastaseks). Temale järelkasvu ilmselt enam juurde ei tule.

Kolme pesakonna pojad saadetakse suve lõpul pärast eraldamist Zoodyssee’sse Prantsusmaal, kus alustatakse samuti euroopa naaritsate tehistingimustes kasvatamise ja paljundamisega vastavalt euroopa naaritsa paljundusprogrammile, mida koordineerib Tallinna loomaaed.

 

Mummu 10 päevased pojad

Mummu 10 päevased pojad