JÕULULAADALE!

joululaat-plakat16.-18. detsembril Tallinna lauluväljakul toimuval jõululaadal saad aidata kaasa ka haruldaste liikide säilimisele! Otsige meid üles ja kinkige endale või sõbrale vahva loomapildiga kott või pajakinnas!

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Heategevuslik jõulukaart

kaardi-reklaam30 sugulast ja 300 äripartnerit ootavad jõulukaarti? Tee oma lähedasi meeles pidades veel üks heategu ning osta jõulukaardid meilt – keskkonnasäästlikule paberile trükitud kaartidest saadav tulu läheb maailma enimohustatud suure kaslase, amuuri leopardi, kaitsmiseks looduses.

Kahepoolse kaardi hind on 1 euro. Pane oma soov kirja ning võtame sinuga ühendust kättetoimetamise osas.

Iga tellimus on toetus!

Aitäh!

 


MTÜ PlayFair toetas amuuri leopardi kaitset

MTÜ PlayFair korraldatud heategevusliku 12 tundi kestnud arvutimängude striimiga koguti amuuri leopardi, maailma ühe enimohustatud kaslase toetuseks looduses märkimisväärsed 1000 eurot! Suur-suur aitäh!

Kogutud toetuse kanname üle amuuri leopardi ja tiigri kaitseorganisatsioonile ALTA (Amur leopard and Tiger Alliance) (www.altaconservation.org)

Tänukirja tublidele toetajatele andis üle Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran.

mtu-playfair-amuuri-leopardi-toetaja-2016-vahendatud

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Toeta ohustatud liikide kaitset!

Liigikaitse kotid

Lendorava kotid

 

Osta Tallinna loomaaiast vahva kott!

Kõik kottide müügist laekuv tulu läheb vastava liigi kaitsetegevuste toetamiseks.

 

 

 

 

 

Loomaaia meenepoe lahtiolekuajad:

  • Talvehooajal november-veebruar 10-15
  • Kevad- ja sügishooajal märts-aprill ja september-oktoober 10-17
  • Suvehooajal mai-august 10-19

 

 

 


Linnalaagri lapsed naaritsatel külas

24. augustil käisid naaritsaid külastamas linnalaagri lapsed, kaasas WC paberist valmistatud hiired, mille “kõhtu” pandi kohapeal hakkliha, või metsast korjatud oksad. Kuulati naaritsajuttu ning uuriti, milliseid abivahendeid naaritsate uurimisel ja pidamisel kasutatakse. Sai näha kiipi ja kiibilugejat ning katsuda kui raske on naaritsatele kinnitatav raadiosaatja.

Lõpuks proovisid lapsed kätt ka eluspüügi lõksu ülesseadmisel ning vaatasid, mida loomad oma kingitustega peale hakkavad. Elevust tõi ka Liigikaitse laboris elav kodutuhkur, Euroopa naaritsa sugulane, kellele erinevalt naaritsatest ka pai võis teha.

 

 


2016 pesakonnad

Sel aastal sündis Tallinna loomaaias 6 pesakonda 33 pojaga (16 isast ja 17 emast) ja Hiiumaal 2 pesakonda 8 pojaga.

Kõige rohkem järglasi oli Riinul ja Donaldil (seitse poega, 4:3 isaste kasuks ehk 4.3 nagu loomaaedade andmestikes loomade sugu kajastatakse.). Kõige vähem oli poegi noorukesel Rapuntslil, kes sai sel kevadel aastaseks. Tema Hiiumaa poollooduslikus aedikus uudistavad maailma kolm särasilmset naaritsahakatist, kaks poissi, üks tüdruk.

Looduses on keskmine pesakonna suurus neli, seega on meie emasloomadel poegi üldjuhul üle loodusliku keskmise (sel aastal 5,1).

Nüüd on ka kõige hiljem (31. mail) sündinud pojad kahekuuseks saamas. Pesast välja tulevad nad esimest korda ligikaudu ühekuusena pärast silmade avanemist. Praeguseks on nad emaga pea ühesuurused, mõned kogukamadki, jooksevad üksteist taga ajades ringi ning naudivad vees sulistamist.

Hiiumaale saadetud Häbelikul poegi ei olnud. 26. juunil lasti ta loodusesse ning 1. juulist alates pesitseb selles aedikus  Nunnu koos oma nelja pojaga

Juulis toodi Hiiumaalt Roograhu sadamast ära Rosin koos kolme looduses sündinud järglasega. Emasloom oli hakanud kohalikust toitlustusasutusest süüa manguma ja virutama, õpetades seda poegadelegi. Restoraniroad võivad naaritsale olla küll mokkamööda, kuid selline käitumine pole ühele korralikule metsloomale sobilik. Kuna sellest kombest võõrutamine on kaheldav, tuli seltskond kokku korjata ja loomaaeda tuua. Loodetavasti saavad nende järeltulevad põlved vabaks lastuna ka maheveise kotlettideta hakkama.

 

naaritsapere Hiiumaal 2

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noored naaritsad Hiiumaal (foto:Tiit Maran)

 

 

 

 


Esimesed pesakonnad kontrollitud

Sel aastal pandi esimene paar kokku 21. märtsil. Järglasi Saarepiigal ja Rajul kahjuks polnud, küll aga on esimesed pojad käes ja kontrollitud märtsi lõpus Terasega paaritunud Malviinal.

Algselt lootsime sel aastal saada 20 pesakonda, tegelikkuses jääb see arv märksa väiksemaks.

Riinal ja Melissal oli vanust juba üksjagu (vastavalt 8 ja 7), kuid kuna nad olid geneetiliselt olulised loomad ja vanim meil järglasi andnud emane oli 7 aastane, otsustasime siiski proovida. Kahjuks edutult.

Kolm looma saadeti 27. aprillil Hiiumaa aedikutesse, kus nad koos poegadega augustis loodusesse lastakse. Loodame, et „hiidlastele“ saabub nende näol peatset verevärskendust.

Neli märtsis-aprillis tiinestatud naaritsat elavad praegu loomaaia poollooduslikes aedikutes. Eelpool nimetatud Malviinal on viis järglast (2 isast, 3 emast), kes sündisid 11.mail. Teistel on pesakonna suurus veel kindlaks tegemata, kuid suure tõenäosusega on kõigil pisipere olemas.

Ülejäänud potensiaalsed naaritsamammad asuvad tavalistes puurides külastajaile suletud liigikaitse labori territooriumil. Kindlaks on tehtud Mummu poegade arv: 5:1 isaste kasuks.

Roosil poegi polnud. Decini loomaaiast pärit Ales on tegus ja igati tubli isane, aga naaritsa kohta juba üsna auväärses eas (saab mai lõpus 8 aastaseks). Temale järelkasvu ilmselt enam juurde ei tule.

Kolme pesakonna pojad saadetakse suve lõpul pärast eraldamist Zoodyssee’sse Prantsusmaal, kus alustatakse samuti euroopa naaritsate tehistingimustes kasvatamise ja paljundamisega vastavalt euroopa naaritsa paljundusprogrammile, mida koordineerib Tallinna loomaaed.

 

Mummu 10 päevased pojad

Mummu 10 päevased pojad

 

 

 

 

 

 

 


Paaritumishooaeg algas sel aastal tavalisest varem

Paljunemisperiood Tallinna Loomaaia Liigikaitse Laboris on alanud ja täies hoos. Tundub, et kevadiselt soojad ilmad ning lindude vali laul on ka Euroopa naaritsate südamed tavalisest varem põksuma pannud. Esimese emasena tuli östrusesse kaheaastane Vanessa, kes juba 19. märtsil sama vana Indrekuga ühte heitis. Tänaseks on nad üksteisest eraldatud ning Vanessa viidud tavapuurist üle suurde aedikusse, kus tal loodusliku keskkonnaga kohaneda tuleb – tema on nimelt üks neljast emasest, kes oma pesakonnaga augustis Hiiumaale sealset populatsiooni täiendama viiakse.

Kui tujukas Nele suure kisa ja kära ning vajadusel ka jõuga üha uusi kavalere eemale tõrjus, siis Salmel kulus 25. märtsil Lennartiga ühise keele leidmiseks kõigest neli minutit. Nii kiire kokkulepe on seda tähelepanuväärsem, et mõlema jaoks oli tegemist esimese paaritumisega.

Samal päeval otsustasime kokku lasta ka eelmisel kevadel sündinud Kribu ja aasta vanema Terase. Üle tunni aja kestnud kassi-hiire mäng lõppes naaritsate eraldamisega. Kuna aga noored näisid üksteise suhtes üsna sõbralikult meelestatud olevat, proovisime järgmisel päeval uuesti. Eelmisel päeval alanud show jätkus sealt, kus pooleli jäi – kui isane ilmutas aktiivsust, puges emane peitu ja ainult säutsus, ent tarvitses vaid isasel selg pöörata, kui emane talle huvitatult lähenes, mispeale isane pilgu ükskõikselt mujale suunas ning Kribust väljagi ei teinud. Aga niipea, kui Kribu natukenegi eemaldus, lõid Terase mehelikud instinktid taas lõkkele, paraku tulutult – Kribul olid puuri kõige kitsamad ja ligipääsmatud kohad, kuhu isane naarits parimagi tahtmise korral ei mahu, ülihästi teada. Ja kõik algas taas otsast peale ning jälle tund aega. Kes teab, kui kaua see teineteise narritamine veel kestnud oleks, kui inimeste seas poleks lootusetuse tunne maad võtnud – ei sellest paarist asja saa. Isane tuli emasest lahutada. Kuid Terane oli võtnud kindlalt nõuks seekord emase puurist mitte lahkuda. Jupp aega tulutut tagaajamist päädis ootamatu lahendusega – väike Kribu, kes kõike toimuvat tähelepanelikult jälginud oli, otsustas uut sõpra naiseliku kavalusega aidata. Vaikselt jooksis ta Terase juurde ning puges talle rahulikult ja enesekindlalt külje alla, saates mulle parastava pilgu: “Ahhaa, mis sa nüüd kostad?” Lootuses, et ehk nad nüüd paarituvad, jäin vaikselt ootama. Ent naaritsad vaid sättisid end üksteise kaissu mõnusasti kerra, silmis kindel sõnum: “MEID EI LAHUTA KEEGI!!!” Otsustasin nad kokku jätta, kuigi kopulatsiooni ei toimunud. Hiljem vaatama minnes nautisid noored õndsa näoga kevadrõõme ning loodetavasti sünnib sealt tore pesakond.


Tänavu sündis vähemalt 39 naaritsapoega

Juuni esimeseks pooleks olid peaaegu kõik tänavu sündinud pesakonnad üle vaadatud ning vanemad pojad naha alla mikrokiibidki saanud.

Vaadata ei õnnestunud ainult kahe aedikuemase järeltulijaid, kuna nemad olid valinud pesapaigaks turvalise basseinialuse. Nõnda tuli Emma ja Aroonia poegade arvu ja soo määramine lükata edasi ajaks, mil naaritsalapsed juba suuremad ning ise pesast välja ronivad.

Ent tähelepaneliku talitaja terane pilk märkas 25. juuni hommikul, et Emma on basseinialuse kodu pesakasti vastu vahetanud. Vett vahetama minnes selguski, et pesakastis askeldab viis energilist loomakest (pildil).

Seega on emastel naaritsatel sel kevadel sündinud kokku vähemalt 39 poega, kellest emaseid 23 ja isaseid 16.

Nüüd on teadmata vaid Aroonia pesakond või selle puudumine. Ulukihooldajate sõnul peaks tal basseini all siiski mõni hoolealune peituma, sest seal veetvat ta kogu aja, tulemata isegi toidu järele – ära süüakse vaid see, mis pandud urgu viiva käigu vahetusse lähedusse. Ka veevahetuse ajal kaitseb ta ennastsalgavalt basseini lähiümbrust.

Nädalavahetusel korraldas väikese ehmatuse talitajatele üks Aeda kuuest pojast. Mai keskel sündinud kuuikutel on vanust üle kuu aja, silmad lahti ning nad kipuvad üksteise võidu maailma uudistama. Eriti suurt agarust näitab üles üks konkreetne poeg, kes erinevalt teistest ei piirdu pelgalt pesakastist välja püüdlemisega, vaid võtab koduaedikus ette pikki retki ega lase end heidutada ei suurtest vahemaadest, väikese naaritsa jaoks ebamugavatest takistustest, võimalikest ohtudest ega ema eemalolekust.

Pühapäeval, 23. juunil kuulsid ulukihooldajad ühtäkki valju hädakisa. Hääl juhtis talitajad Aeda aediku juurde, kus uljaspea lauajupi pealt vette oli kukkunud. Inimeste abi ei läinud pisikesel naaritsahakatisel seekord vaja, sest Aet tõi ehmunud ja veest tilkuva poja kohe ise basseinist välja.


Kelly üllatas suure pesakonnaga

Kuna esimesena ilmale tulnud naaritsahakatistel on nüüdseks vanust üle kümne päeva, oli käes aeg pesakondi kontrollida ja sündinud poegade sugu määrata. Kui kaamerapuuris resideeruva Rulla pesast leidis liigikaitse labori juhataja Tiit Maran vaid ühe emase poja, siis esimesena poeginud Kelly üllatas suure, seitsmeliikmelise pesakonnaga, kus sooline vahekord on 4:3 isaste kasuks. Kõik loomalapsed on terved ja hästi toidetud.

Nii suuri pesakondi sünnib tehistingimustes väga harva – kõigest kahel protsendil juhtudest. Tallinnas on varasematel aastatel seitsmikutega maha saadud ainult kümnel korral. Neist kümnest pesakonnast kaks kuuluvad aga justnimelt Rullale, mistõttu ei tohiks pettuda tema tänavuses tagasihoidlikumas “esituses”.

Ühel korral on Tallinnas sündinud ka kaheksapealine pesakond. See juhtus 2006. aastal, kui emane naarits Õnne tõi ilmale viis emast ja kolm isast naaritsapoega.